Kokku saada ei tohi, aga ega sellepärast veel lapse sünnipäev pidamata jää!

Osalesin eile sünnipäeval, kus oli mitukümmend külalist. Kuidas see võimalik on, imestate? See ei olnudki päris tavaline sünnipäev, vaid e-sünnipäev. Minu esimene selline kogemus.

Ajad on sellised nagu nad on. Plaan külastada oma lapsepõlvesõbrannat Annelit ja tema tütart Sannat, kes nüüd juba kaheaastaseks sai, läks vett vedama. Õnneks aga sõbranna pidu ära ei jätnud, vaid lõi Facebooki ürituse, kus kutsus kõiki oma sõpru Sanna e-sünnipäevale. Inimeste igatsus on ju suur, kuid iga päev jutustada ei jõua. Nii tegigi ta üleskutse, et kõik näitaks end kas video või pildi vahendusel või kirjutaks lihtsalt, kuidas läinud on. Milline vahva mõte!

Loominguline lähenemine: Sanna sõber Sander kirjutab õnnesoovi tänavale.

Helistasime kohe hommikul Annelile, kes oli end kenasti riidesse pannud, igati vastamisvalmis, Sanna kohe tema kõrval. Soovisime õnne ja jutustasime niisama. Tegelikult oleme eriolukorra ajal päris mitu korda niisama “videojutustanud” ja selles midagi uut ei olnud. Äge oli aga, kuidas sõbrad terve päeva jooksul ürituse alla videotervitusi ja pilte üles panid. Nägin nii mõnegi elamise ära, kus ma käinud ei ole. Imestasin, kui suureks meie seltskonna lapsed on juba kasvanud ja viisin end kurssi, kuidas kõigil läheb. Kes on võtnud lõpuks esikukapi ehitamise ette, kes on kogu elutoa ümber kujundanud.

Vahva oli küll, aga eks enamasti lõpetati sünnipäevatervitus noodil, et väga tahaks juba päriselt näha! Õnneks on olemas kõiksugu sidevahendid, mis praeguse olukorra kergemaks teevad, kuid vahetut suhtlust need siiski ei asenda.

Share your thoughts

Scroll Up