Lucky Laika “Halloo, 80ndad!”


Perefirma Lucky Laika vedajad Olivia ja Tarieli Lipartia andsid äsja välja raamatu “Halloo, 80ndad!”, mis kirjeldab piltide ja tekstide abil 80ndate eluolu. Näiteks saab laps teada ja emmed-issid meenutada, mis oli kalapäev, Dihlofoss, piimapukk ja telegramm. Tarieli kirjutas ja Olivia joonistas. Näitusel alates 20. detsembrist 2020.

Tarieli: Töötame koos juba viimased kümme aastat. Oleme selle ajaga üles ehitanud brändi Lucky Laika ja oleme äärmiselt õnnelikud, et saame oma tööga pakkuda rõõmu nii paljudele inimestele. Teeme oma tööd mugavalt kodukontorist ja see sobib meile väga. Saame koos palju aega veeta ning meile meeldib, et saame omavahel rääkida ka tööst, mis meil ikka veel silmad särama paneb. Mõte kirjutada raamat meie lapsepõlveasjadest tekkis juba ammu, kuid lükkasime seda pidevalt edasi. Tööd oli palju ning raamatu kirjutamine ja omal käel kirjastamine tundus liiga keeruline. Tagantjärele võib öelda, et see oligi piisavalt keeruline ja ajamahukas ettevõtmine. Õnneks siiski pakkusin ühel suvisel päeval Oliviale naiivsevõitu idee – mina kirjutan nädalaga tekstid, sina joonistad paari nädalaga lihtsamat sorti pildid juurde ja ongi raamat valmis! Tegelikult võttis kõik muidugi rohkem aega. Kirjutasin tekste üle kuu aja, millele lisandusid tekstiparandused, toimetamine, küljendamine, trükitähtajad ning piltide joonistamine, mis kõik kokku võttis ikka õige mitu kuud.

Olivia: Teadsime juba alguses, et tahame teha mahuka raamatu ning igal lehel pidi kindlasti olema pilt. Kuna Tarieli lood räägivad asjadest, siis minu nn maaliline stiil ei sobinud. Pidin joonistama asju, mitte inimesi või maastikut. Alustuseks oli vaja suurel hulgal erineva tekstuuriga pintsleid. Kuna kasutan digimaalitehnikat, sõltub väga palju heast pintslist. Esimesena joonistasin kaljatsisterni – kõigepealt joonistasin sellele lihtsa aluse ning siis hakkasin ruumilisuse andmiseks erinevate tekstuuridega heledat-tumedat lisama. Selle pildi kiitis Tarieli kohe ka heaks, kuna oli sellise õige nõukaaja tunnetusega, kus kõik oli veidi roostetanud ja määrdunud. Olin kollasele tsisternile “visanud” pruune pritsmeid. Ma ei mõelnudki otseselt roostele ega porile, vaid pigem valguse ja varjude peale, kuid “määrdunud” kujunes üheks illustratsioonide märksõnaks. Mulle meeldib, kui raamatus moodustub üle kahe lehe tervik. Seepärast oli mul kohe alguses idee teha kõik lehed üleni värvilised. Kollane kaljatsistern sai taevasinise tausta ning kahe lehe üleminekukohta lisasin pilvepintsliga aimatava valge pilve. “Värvilaik” sai illustratsioonide teiseks märksõnaks. Lisasin iga pildi taustale mingi pinna või värvilaigu. Joonistasin kokku üle 50 pildi ja sellele kulus umbes kakssada tundi. Püüdsin nii, et päevas valmiks vähemalt üks pilt. Alustasin lihtsamatest ja liikusin keerulisemateni. Mõni pilt ei tahtnud aga kuidagi ajaraami mahtuda, sest joonistades tekkis üha uusi mõtteid, mida veel juurde lisada.

Tarieli: Jah, raamatu arenedes lisandus uusi tekste ja pilte. See oli ühest küljest tüütu ja närvesööv, sest teadsime, et niimoodi ületame kindlasti endale seatud tähtaja, teisest küljest ei tahtnud me ka järeleandmisi teha. Kui mõni mõte meeldis, siis realiseerisime selle. Kui raamatu lõpuks kätte saime, siis ununes aga kogu vaev ja kulutatud aeg – see sai ilus ja täpselt selline, nagu lootsime ja soovisime.

Olivia: Kokkuvõttes oli see väga tore töö! Oma kõige kallimaga koos töötada on ju lausa lust. Teeme seda oma firmaga nagunii iga päev, aga raamat liitis meid veelgi rohkem. Tore on see, et oleme juba saanud ka nii palju positiivset tagasisidet. See raamat tõesti töötab inimeste jaoks ajamasinana – viib neid tagasi oma lapsepõlve, elustab vanade asjade kaudu tollased värvid, lõhnad ja hetked.

Tarieli: Pühendasime raamatu meie kolmeaastasele tütrele. Tahame Mikale jätta võimalikult palju pärandit, mis aitaks tal mõista, kes tema vanemad on ja kust nad tulevad. Seeläbi saame ka ise endast paremini aru ja ka temal on kergem tajuda nii oma juuri kui iseend. Raamat on üks osa sellest pärandist, kuhu kuuluvad muu hulgas näiteks iganädalane kogu pere pildistamine, blogide pidamine tütre ütlustest ning Olivia poolt talle pühendatud sünnipäevapildid, mis kujutavad tähtsaimat tema möödunud eluaastast.