Ristsõnameister Tarmo Tuule: kõige rohkem meeldib mulle ristsõnu koostada võrkkiiges

“Kurat seda teab! Või jumal,” vastab ristsõnameister, lauamängude looja ja lastekirjanik Tarmo Tuule (46) küsimusele, miks ta loob. Kui tal mõte kinni jookseb, läheb ta metsa jalutama ja naaseb peaaegu alati uute ideedega. Vahel uurib ta hoopis luubiga sipelgaid, jälgib mesilasi või öist tähistaevast. See kõik inspireerib teda. Loodus ja ei midagi muud.

Tarmo Tuule oma lemmikkohas ristsõnu koostamas. Foto autor: Kaur Tuule

***

Kuidas sa ristsõnade tegemiseni jõudsid?

Lapsepõlves lugesin väga palju ja nõnda keel arenes: sõnavara, keelekonstruktsioonid ja nii edasi. Isa, tädi ja vanaisa lahendasid ristsõnu ja see tegevus tundus meeldiv. Mäletan, et olin umbes kuueaastane, kui vanaisa lahendas ajakirjas „Aja Pulss“ üsna keerulisi ristsõnu ning tal jäi osa ruute tühjaks. Täitsin need pärast A-tähtedega ning osutasin vanaisale, et polnud nii keeruline midagi. See on minu esimene konkreetne ristsõnamälestus. Ise koostama hakkasin umbes 13-aastaselt. Kahjuks enamasti füüsikatunnis, kus talumatu õpetaja tegi ka tunni ebameeldivaks, aga kindlasti mängis siin ka mässuline vanus oma rolli.

Oled ristsõnu koostanud üle 30 aasta. On see maailma parim amet?

Neist töödest, mida mina proovinud olen ja tean, on see kindlasti parim. Veel parem oleks mittetöötamine! Suurem osa tööks vajalikku on peas ja seetõttu saab töötada kõikjal. Ei pea isegi hommikul voodist välja pugema, et tööle „minna“.

Sa oled seda tööd nii kaua teinud ja kuidagi tuleb ju end ka vormis hoida. Kuidas sa seda teinud oled?

Tuleb olla heas mõttes uudishimulik ja tunda suurte ja pisikeste asjade-olendite vastu huvi ning neid uurida. Näiteks luubiga sipelgaid. Või jälgida mesilasi. Või piielda öösel tähistaevast. Või vaadelda magavat kassi. Pärast saab raamatust või internetist juurde lugeda. Kindlasti tasub populaarteaduslikke filme vaadata. Ning loomulikult raamatuid lugeda.

Kui hea sa ise teiste ristsõnade lahendamises oled?

Olen tubli keskmik. Eesti meistriks ei tuleks, aga suurema osa ristsõnu saan lahendatud. Hetkel lahendan Eesti autorite ristsõnu valikuliselt. Osa on lihtsamad, teised keerulisemad – mulle meeldivad mõlemad. Näiteks vaimukat ja väga lihtsat ristsõna on teinekord mõnus lahendada, aga siis jälle naudid eriti „kirvest“ nuputamist. Välisreisidel proovin inglis-, soome-, vene- ja saksakeelseid ristsõnu. Ja muidugi naudin meie e-ristsõnu.

Mulle kangastub ristsõnadele mõeldes millegipärast silme ette kokkuvolditud ajaleht, pastakas ja üks mõnus tassike kohvi või teed. Kas ristsõnade lahendamine veebis on popp?

Nuti e-ristsõnad on väga hästi vastu võetud. Kuna inimesed teavad, et meie paberajakirjades on kvaliteetsed ristsõnad, siis on armastama hakatud ka meie e-ristsõnu. Päevas käib tuhandeid lahendajaid.

Kui me vaatame nüüd ajale tagasi, siis kas ristsõnade lahendamine praegu on sama populaarne kui oli näiteks 20 aastat tagasi või kuidas nende populaarsus ajas muutunud on?

Eestis on hetkel järjekordne ristsõnabuum ja ajakirju müügil rohkem kui 20 aastat tagasi. Uusi väljaandeid on omajagu, nagu näiteks Nuti, Terav Pliiats, Eesti Ristsõnad, Adolf Mardikas ja Teised Nutikad Mutikad, Säästuristsõnad jt.

Kirjelda pisut oma tööprotsessi. Kui sa hakkad ristsõnu koostama, siis millest sa täpselt alustad?

Teen hommikul silmad lahti ja koban öökapilt vihiku, kuhu ristsõnu koostan. Võtan selle kätte, vaatan ja panen tagasi ning magan edasi. Pigem oli eelnev nali, aga on ka nii juhtunud. Kõigepealt panen pildi paika, siis mõtlen välja vaimuka vastuslause ning asun sõnu ristama. Mustandi teen iidsel meetodil ehk pliiatsiga paberile. Seda eelkõige sellepärast, et arvutis istumist on niigi palju. Ristsõna kujundan arvutis. On olemas ka spetsprogramme, aga ühelgi ristsõnaprogrammil pole veel seda looja jumalikku puudutust, mis masintoodangut andeka autori omast eristaks. Vahel ei tule üldse head ideed ja siis lähen metsa jalutama ning tulen Hea Suure Mõttega tagasi.

Nii et metsas tulevad head ideed?

Tegelikult ma ei tea, kust need head ideed tulevad ja pähe satuvad. Kas tekivad või sünnivad peas või poevad kuidagi sisse? Üldse ei tea, lausa hirmutav on see mõte mõnevõrra. (Naerab)

Kus sa tavaliselt ristsõnu välja mõtled? On sul oma töölaud või meeldib sulle näiteks õues aiatoolis istuda?

Olen neid pea igal pool koostanud. Bussis, rongis, lennukis, hotellitoas, koduses voodis, telgis, diivanil, jõe ääres, sauna eesruumis, isegi toolil istudes laua taga. Kõige rohkem meeldib mulle ristsõnu koostada võrkkiiges. Üks tume külm nisuõlu võiks pakul käeulatuses olla.

Ristsõna koostamine tundub ajamahukas töö. Kui palju aega ühe ristsõna tegemiseks kulub?

Ühe A4-formaadis ristsõna peale kulub keskmiselt neli tundi.

Kas kõik sõnad tulevad sul peast või guugeldad ka? Näiteks kui sul ühte ritta tuleb kuuetäheline sõna ja seal on juba olemas A ja K, siis kas sul tuleb kohe mingi sõna pähe või kasutad abi?

Inimese peas on hulga vähem sõnu kui sõnaraamatutes või guuglis, nii ka minul. Aga loomulikult olen võimeline ilma abivahendeid kasutamata ristsõnu koostama. Toodud näide ehk kuuetäheline sõna on nii lühike, et sellele leiab kindlasti mõne vaste ajulaegastest. Lennukis ristsõna koostades ma ei guugelda, võib-olla hiljem kontrollin mõne nüansi üle. Laua taga sõnu ristates kasutan paberist teatmeteoseid ja guugeldan enam.

Kas sa lahendad ristsõnad enne avaldamist alati läbi?

Muidugi! Ja mitte ainult mina, vaid ka toimetaja. Meil on vähemalt topeltkontroll, sest eesmärk on veatud ristsõnad.

Aga on sul siiski kunagi mõni ristsõna ka nihu läinud? Nii et helistatakse või kirjutatakse, et kuule, siin miski ei klapi.

Väikseid tähevigu on ilmselt ikka olnud, aga nii suurt apsakat, et see lahendamist segaks, pole õnneks olnud. Ptüi-ptüi-ptüi! Nii et nihu pole läinud, aga mõnikord ei taha kuidagi sõnad risti minna. Eriti võib seda juhtuda õhtul, kui pea on väsinud. Siis on mõttekam töö lõpetada ja hommikul jätkata. Ahjaa, on sõnu, mida ma tänaseni pole suutnud omavahel ristata: näiteks töööö ja jäääär. (Naerab)

Mis sind hommikuti käima tõmbab?

Sellist üht kindlat „vedajat“ polegi. Mõnikord kipub voodist välja ajama silma paistev hommikupäike, aga selle vastu aitavad kardinad ja tekk. Teinekord äratab linnulaul või kass-sõbra nõudlik näugumine. Kui sa mõtled seda, et mis mulle mõjub, nagu mõnele kohv, siis kindlasti neil hommikuil, kui pole kiire, mõtlen sellele, mis on hästi. Tuju läheb heaks ja kunstlikku turgutust pole vajagi. Muidugi mõjub väga hästi ka see, et ma praegu töötan kollektiivis, kus pole ühtki salakavalat „kuri-ussi“. Viimasel ajal, eriti pärast Sri Lanka külastust, olen hakanud teed jooma.

Pead sa arvet, palju sa ristsõnu elus kokku oled teinud?

Ei pea, aga arv on neljakohaline.

Mida ristsõnade koostamine sulle endale ikkagi pakub?

Hea on see, et ei pea kellast kellani tööl käima. Saab uusi teadmisi, suhelda pigem intelligentsete ja toredate inimestega. Ja varsti annab Eesti Vabariigi president medali ristsõnakultuuri propageerimise eest. (Naerab)

Need on siis need põhjused, miks sa nii pika aja jooksul ei ole sellest tööst loobunud?

Ma olen mõelnud küll, et mida muud ma tööna teha võiks, aga pole paremat välja mõelnud. Mulle on pakutud tasuvamaid töökohti reklaamifirmades ja turundussektoris, aga ma pean vabadust väga tähtsaks. Väga oluline teadmine on ka see, et mul ei ole tööalaselt ülemust. Mul on varem olnud mitmeid ülemusi, kes on ennast mulle tõestanud ning kellest ma suurema osa võtaksin enda juurde tööle ja tervitan nüüdsama, aga tulles teema juurde tagasi, siis ise otsustada ja vastutada on mulle kõige sobivam. Kolmas tähtis põhjus, miks ma ei ole pidanud eriala vahetama, on see, et ma mõne aja eest teadlikult otsustasin, et olen pigem kitsa valdkonna tipp kui laia ala keskmik. Ja neljas asi, mis mind päästab ametit vahetamast, on see, et olen n-ö multitalent: loon ka lauamänge, kirjutan lasteraamatuid, mõtlen välja koomikseid ja tegelen muu sellise loomingulisega ehk kui ühest veidi tüdinen, siis teine lööb taas vere käima.

Kas ainult ristsõnu tehes elaks täna ära?

Õhtu pole veel käes, aga olen kindel, et elame. (Naerab)

On sul ristsõnalahendajatele mõningasi nippe jagada, näiteks kust otsast või millest alustada, et nende lahendamine sujuvamalt kulgeks?

Soovitan Nuti ristsõnaajakirja lahendamist alustada algusest ja lahendada kõik ristsõnad ära. Nali naljaks. Kui on hea koostaja, siis on ristsõnasse kindlasti peidetud mingeid krutskeid. Seega ei maksa meelt heita, kui esimene pähe tulnud sõna õigesse kohta ei passi. Kui see koht ei lahendu, tasub proovida mõnest teisest nurgast. Ja sama, mis koostajate puhul – kui pea on väga väsinud, kulub väike vaheaeg ära, sest puhanud aju töötab hoopis teistel pööretel.

Kui ma tahaks ka ristsõnade koostajaks hakata, siis mida ma tegema peaks? Mida õppima, kuidas end täiendama? Ja kas see töö nõuab mingeid erilisi iseloomuomadusi või võib ristsõnu koostada igaüks, kel vähegi tahtmist?

Koostajaks saab nii, et koosta üks ristsõna ja saada see mulle: tarmo.tuule@nutigrupp.ee. Päriselt-päriselt. Siit ka üleskutse lugejatele: saatke mulle julgelt oma ristsõnu näha, ärge peljake, keegi pole sündinud meistriks, aga selleks võib saada, kui õigest kohast alustada. Üks vajalikke isikuomadusi on kindlasti kannatlikkus – peab olema valmis selleks, et kui ristsõna kuidagi ei „jookse“, tuleb kõik töö ja vaev kustutada ning otsast alustada. Positiivse nüansina mainin siinkohal, et teinekord „tormab“ ristsõna kohe algusest lõpuni valmis!

Sa oled välja andnud ka luulekogu ehk sa oled vägagi loominguline inimene. Oskad sa öelda, miks sa lood?

See on üks paremaid küsimusi, mida minult eales päritud! Kurat seda teab! Või jumal.

Kas sa oskad kirjeldada seda tunnet, mis sul tekib, kui sul jälle mingi asi valmis saab? Olen aru saanud, et loovad inimesed tunnevad väga erinevaid emotsioone, näiteks võivad nad millegi valmides olla vaimustuses loodust, kuid samal ajal ka kõiges kahelda, mistõttu liiguvad nad kiiresti edasi ja võib-olla ei ava kordagi raamatut, mille ise kirjutasid.

Asjalik-maine tunne on umbes selline: „Oeh, sai selle kaelast ära ja saab järgmise ette võtta.“ Luulelis-taevalikku tunnet seevastu, kui on oidu silmad kinni panna ja viivu nautida, on siiski üsna keeruline kirjeldada, aga suurt heameelt teeb, kui inimestele tehtu meeldib. Kui keegi ütleb hea sõna, kuskil asja eest kilbile tõstetakse ja mis peamine – kui endale tulemus meeldib.

Mida sa teed, kui sa parajasti ei tööta?

Veedan aega perega. Toimetan talumajapidamises. Tegelen mesilastega. Silitan kassi. Saunatan. Olen teadlikult looduse osa. Naudin. Elu ja ilu.

Rašid Abeljanov puhkehetkel. Fotol on ta kõigest 14-aastane, aga juulis saab juba 20.

Sulle meeldib looduses olla ja loodus inspireerib sind. Mis sind veel inspireerib?

Loodus ongi kõik, oleks see meil vaid meeles võimalikult tihti.


Foto autor: Daisy Lappard

Tarmo Tuule hakkas ristsõnu koostama põhikooli lõpus ja tema esimene ristsõna ilmus 1994. aastal ajalehes Post. 2002. aastal käivitas ta Ajakirjade Kirjastuses Ristiku ristsõnaperekonna ning juhtis osakonda 17 aastat. 2019. aastast on ta loovjuht Nuti Grupis, mis tegeleb ristsõnade, diginuputamise, lauamängude, mälumängude jm või muu nutika meelelahutusega. Tudeerinud Tallinna ja Helsingi Ülikoolis. Tarmo Tuule esikraamat, absurdiluuletusi sisaldav luulekogu “Mine värsse! Tuuletused 1992—2012”, ilmus 2013. aastal. Järgnevalt on Tuule avaldanud lasteraamatuid („Tattnokk“, „Nii suur kala!“) ja koos Piia Maistega koomiksiraamatu „Andres ja Pearu“. Tema lastejutte ja luuletusi on ilmunud ajakirjas “Täheke” ja ““Pere ja Kodu””. Tarmo Tuule on populaarsete lauamängude „Mälumängudoomino“, „Tõeline eestlane“, „Eia jõulud Tondikakul“, „Vanamehe mäng“ jm kaasautor.

Foto autor: Daisy Lappard

Share your thoughts

Scroll Up