#ideemärkmed: Kaidi Koppel

0

Nimi: Kaidi Koppel
Vanus:
 33
Millega tegeleb: looming, loomine. Miks nii üldine? Sest mul on äärmiselt raske piiritleda end vaid ühe tegevusalaga. Tunnen, et mu sees on nii palju, mis soovib jagamist. Milleks end takistada, kui looming vajab loomist ja voolamist!
– Tegelen näitlemisega, aga ei tituleeri end näitlejaks.
– Kirjutan inspireerivaid väetekste, aga ei saa end kuidagi nimetada vaimseks õpetajaks.
– Juhendan noori draamatundides, aga ei tunne end õpetajana/juhendajana. Pigem sõbrana, kes aitab neil end leida läbi minu mõningase suunamise.
– Kirjutan luuletusi, aga nõnda lühikest aega, et veider oleks nimetada end luuletajaks.
– Tegelen joogaga, aga kindlasti pole ma joogainstruktor.
– Kasvatan oma kaht imearmsat poega, aga olen neile rohkem kui vaid ema – olen nende hingehoidja, teekaaslane, jutuvestja, mängukaaslane, kaisuloom, parim sõber.
Ma ei tituleeri end ühegi ametinimetusega. Olen naine, kes käib eluga käsikäes, südant kuulates, oma hinge teekonnal.  

kuidas sa hakkasid looma?

Kõik üleval kirjapandu tuli ise minu juurde. Just täpselt nii lihtne see ongi. Ma olin valmis muutusteks oma elus, sest sügaval sisimas midagi sügeles ja ma ei olnud päriselt rahul. Olin elule avatud ja ühel päeval toimus kosmoslik muutus, mille tagajärjel Elu koputas uksele ja küsis:
„Aga mis Sa loomisest arvad?“
„Loomisest?“ küsisin vastu.
„Jah. Kas Sulle meeldiks loominguga tegeleda?“
„Ee.. jaa, vist küll. Ma olen alati imetlenud loomingulisi inimesi ja mulle väga meeldib nende seltskonnas olla. Aga mina ise küll midagi luua või teha ei oska.“
„Seda arvad Sa praegu. Mis Sa arvad, miks on Sulle loomingulised inimesed alati sümpaatsed olnud?“ küsis Elu mulle kavalalt silma pilgutades.
„Ahnii… Aga proovime siis! Mis mul kaotada on?“
Ja nii see algaski. Esialgu luuletamine, seejärel näitlemine, siis väetekstide kirjutamine, seejärel noorte juhendamine, ürituste/kontserdite sisuloomine ja ka konferansjee rollid. Kõik, mis oli seotud loomisega, lihtsalt leidis tee minuni. Ja ma oskasin. Päevagi õppimata. See lihtsalt voolab minust välja. Ja ma olen nii tänulik.

miks sa lood?

Loomine vabastas mu hinge. Loomine õpetas mind taas hingama. Loomine tuli mu ellu, kui olin teelahkmel ja ei teadnud, kuhu edasi. Ja… muud nagu ei oska või ei taha. Loomine annab minu elule mõtte, tähenduse ja laeb mind energeetiliselt.

milliseid tegevusi tehes ja kus sul tavaliselt ideed tekivad?

Ideed tekivad väga varieeruvalt. Oleneb, kuhu parasjagu oma tähelepanu ja energia suunan.
Kui olen mõne uue lavastuse proovis, siis tekivad erinevad mõtted, kujundid ja pildid silmade ette, kuidas konkreetset karakterit kehastada. Kui teen oma praktikaid (jooga ja meditatsioon), siis tekib mõni mõte, millest kirjutada. Või kuulen endas mõnd lauset kajamas, mis vajaks edasi arendamist. Või tekib mingi tunne, mida püüan analüüsida. Või satun mõnda olukorda, mis mõjub selliselt, et vajab välja kirjutamist. Suurem osa luuletusi on sündinud enne uinumist. Hakkan magama jääma, olen justkui kahe maailma piirimail, kui kuulen sõnu lauseiks seadmas mu peas. Tekib mingi rütm, riimide kooskõla. Tõusen püsti ja kirjutan ruttu üles, sest vastasel juhul on hommikuks kadunud. Noorte tunde juhendades inspireerun neist endist. Küsin, mida nad sooviksid teha või õppida ja püüan seejärel midagi formuleerida. Üldjuhul selline taktika õnnestub.

kas su parimad ideed on tekkinud ootamatult või küpsenud pikka aega peas?

Ma ei oskagi lahterdada oma ideid parimateks. Kuidas oma ideid hinnata? Minu jaoks on nad kõik ühtviisi. Kuid, kui hinnata selle alusel, kuidas ümberkaudsed inimesed on reageerinud, siis pigem ootamatult. Justkui käib klõps läbi, keha hakkab veidi surisema nagu oleks tugeva energiaga laetud ja tekibki mõte/idee/tunne.

kas ja kuidas sa tavaliselt oma ideid üles märgid?

Mul on paar märkmikku, kuhu aeg-ajalt kirjutan. Aga väga palju talletub siiski telefonisse ja arvutisse. Olen natuke korrektsuse armastaja ja mulle ei meeldi paberile sodida. Ent, kui uus luuletus/väetekst sünnib, siis aeg-ajalt vajavad nad sõnade korrigeerimist või ümberpaigutust, mistõttu meeldib kirjutada kuhugi, kuhu saab kustutades kohe puhtandit kirjutada.

kust sa uuteks ideedeks inspiratsiooni kogud?

Mind väga inspireerivad inimesed. Erinevad olukorrad. Elusituatsioonid. Mulle meeldib küll looduses käia, aga seal käin ma energeetilise laadimise pärast. Olla üks kõigega. Sealt ma nii palju inspiratsiooni ei ammuta. Tunnen, et see on hetk minu ja Tema jaoks. Ja oleks narr võtta sealt rohkem kaasa, kui minu sisse tol hetkel mahub. Ehk seetõttu mu luuletused ja väetekstid ongi suhete-, situatsioonide- ja inimeste kesksed.

Share your thoughts

Scroll Up