Õpilasfirma konkurssi võitjad: tegelesime oma firmaga nii öösel kui ka koolitundides
Õpilasfirmade konkurssi võitnud Tallinna 21. kooli gümnasistid Kaisa Kumpas (18), Oliver Sild (18), Lisett Sigur (17), Lotta-Lorette Kalmaru (18) ja Karl-Juhan Kangur (18) kaalusid kõiksugu ideid enne, kui jõudsid juhtmevabade disainvalgustiteni. Idee hakata laualampe tootma tekkis ettevõtte tootearendusjuhil Oliveril täiesti juhuslikult arvutimängu mängides, nimi ettevõttele sähvatas noortele pähe aga sõnaraamatut lehitsedes.
***
Te ei leidnud tükk aega head ideed ja olite juba üsna kimbatuses. Millised ideed teil veel peast läbi käisid?
Algselt oli meie plaan hoopis teistsugune – tahtsime luua sellise platvormi, mis aitaks vähendada üleliigse toidu riknemist ehk tahtsime maailma päästa. Oleksime kokku viinud toidukohad ja kliendid, et aidata kiirelt vabaneda toidust, mis realiseerimistähtajale läheneb. Kahjuks ei olnud sellisel ideel Eesti turul veel kohta.
Kuidas te jõudsite selle järelduseni, et ei ole kohta?
Meie idee oli, et toidukohad saaksid sinna platvormile üles panna oma sooduspakkumised, näiteks päevapraed ja muud sellist, mis muidu õhtul ära viskamisele läheks. Peale pikki läbirääkimisi erinevate Eesti toidukohtadega sai meile aga selgeks, et see oleks toidukohtadele liigne lisatöö ja nad ei olnud sellega nõus. Õnneks aga tuli läbikukkumine kiirelt – tegime kannapöörde ja pühendusime Ehale. Vahepeal käis peast läbi veel palju erinevaid ideid, nagu näiteks puidust termosed, rullikuga telefonilaadijad, õpilaste kohvik ja palju muud.
Kuidas te ära tundsite, et vot disainlambid on nüüd see õige asi?
Idee lampe tegema hakata tuli meie tootearendajal Oliveril üsna juhuslikult. Pirn ta pea kohal süttis keset CS:GO mängu. Kuna asi tundus paljutõotav, kirjutas ta sellest kiiruga meile ja siis olime juba kõik sellest huvitatud. Tüdrukud olid just koos Hispaanias mõtteid tuulutamas ja esimene koosolek Eha lambi teemal toimus kohe peale kodumaale naasmist Tallinna lennujaama R-kioskis. Seal jõudsime ka järeldusele, et kui juba disainvalgustit teha, siis võiks anda sellele ka mingi lisaväärtuse. Ja nii jõudsimegi juhtmevaba disainini. See, kas toode turul vastu võetakse, oli ka meie jaoks esialgu natukene mõistatus. Siiski sai hirmutav teadmatus kiire vastuse esimestel õpilasfirmade laatadel. Inimestele meeldis meie toote disain ja idee ning huvilisi oli palju. Suurimal õpilasfirmade laadal veebruaris saime palju tunnustust ka žüriilt. Kõik sellised asjad olid motivaatoriks, et asjaga edasi minna.
Kui teil see idee tekkis ja te lennujaama R-kioskis asja läbi arutasite, siis mis see järgmine samm kohe oli?
Idee oli üsna keerukas ja vajas väga detailset läbimõtlemist. Alustasime elektriskeemi välja töötamisest. Nagu meie tiimile tavaks on, tegime kõike korraga. Samal ajal kui ühes laua otsas käis veel tihe arutelu selle üle, mis, miks ja kuidas, valmis teises laua otsas juba paberist prototüüp. Koos sündisid nii Eha lambi algne disain kui ka tehniline sisu.
Kirjeldage pisut seda ideede genereerimise protsessi. Kuidas te ideedele tulite, kuidas kehvemad välistasite?
Ega meil konkreetset süsteemi olnudki. Olime koos ja pakkusime välja igasuguseid ideid, mis pähe tulid. Üks naljakam kui teine! Ja tegelikult oli igas idees midagi head, aga enamasti jäid need siiski ainult paberile, sest teostus olnuks liiga keeruline või siis ei pakkunud piisavat väljakutset.
Juhtmevabu lampe on juba olemas küll, mille poolest teie omad erilised on?
Praegu turul laineid löövad akulambid on enamasti mõeldud just tööstuslikuks kasutamiseks ning seega ohverdavad tihti disaini funktsionaalsusele. Meie ei tahtnud sellel aga juhtuda lasta. Seepärast tõimegi kokku disaini ja funktsionaalsuse ning ühendasime puidu akudega.
Te käite alles 11. klassis, aga juba on teil oma disaintoode, korralik koduleht, sotsiaalmeedia kontod ja seejuures teete ka lampide puhul suure osa tööst ise – õlitate, lihvite, puurite. Kuidas te seda kõike oskate? Kas olete kõik ise välja nuputanud või on teil abikäsi?
Oleme oma oskusi arendanud ja palju juurde õppinud. Juba esimesi samme tehes taipasime, et siin jääb kooliteadmistest vajaka. Esialgu oli oluline ise asjadega kursis olla ja selle protsessi ajal võimalikult palju ise areneda. Nüüdseks oleme konsulteerinud väga paljude oma ala spetsialistidega ja saanud juurde palju kontakte. Samuti on appi tulnud vanemad, tuttavad ja muidugi internet. Selle kõige keskel oleme jõudsalt õppinud ja arenenud ning oma teadmistepagasit tohutult laiendanud. Nüüd teame juba täpselt, kuidas töötab elektroonika, kuidas teha kvaliteetset puutööd ja palju muud.
Ettevõtte kõrvalt olete siiski täiskohaga gümnasistid. Kas oma õpilasifirmaga tegelemine tähendas teinekord ka öötunde?
Oleme oma firmaga tegelenud ikkagi 24/7 ja eks ole kulunud ka omajagu öötunde. Mõnikord oleme pidanud koolitundidest puuduma, kuid õnneks oleme kõik oma asjadega alati järje peal ja tulemused selle all kannatama ei ole pidanud. Küll pidime füüsikatunnis mitu korda tahvli ette vastama minema, sest tegelesime tunnis Eha meilidega. Õpetajad on siiski olnud väga vastutulelikud ja igati kaasa aidanud.
Teie ettevõttel on kena ja lihtne nimi, kuidas te selle peale tulite?
Väärtustades valguse õdusust ja looduslähedust, vajasime nime, mis võimalikult lihtsalt seda kõike edasi annaks. Sõnaraamatuid kammides kukkus see nimi meile justkui sülle. Eha definitsioon – loojangujärgne vaikelu – ütleb kõik, mis oluline.
Kui palju teil ühe valgusti tegemiseks aega kulub?
Protsess puuplangust ja sületäiest tehnikast lambini koosneb paljudest etappidest. Teeme koostööd mitme tisleriga, mistõttu saab lamp enne valmimist korralikult ringi reisida. Kui aga asi on jõudnud viimistlemise ja komplekteerimiseni, võtab edasine meil mõne tunnikese ühe lambi kohta. Üldiselt toodame neid konveiermeetodiga, mis kokkuvõttes oluliselt protsessi kiirendab.
Mitu lampi teilt juba ostetud on?
Hetkeseisuga on Eha lambid rohkem kui 60 kliendi kodus.
Mida see kogemus teile juurde on andnud ja mida te nüüd edasi plaanite teha?
Oleme õpilasfirma programmi jooksul palju õppinud ja arenenud. Meenutades õppeaasta algust ei tunne me end enam õieti äragi. Lisaks lugematutele uutele praktilistele oskustele on see kogemus ka meie silmaringi laiendanud. Ei saa küll väita, et teame nüüd kogu ärimaailma ja ettevõtluse olemust, kuid ometi oleme selles vallas targemad kui kunagi varem. Teame, milline on tänane Eesti disainvalgustite turg ja milline peab olema meie lambi tootmine. Meil on soojas mitmed uued disainid ja kavatseme varasemast enam keskenduda müügile ja turundusele.
Kas ja miks soovitate ka teistel noortel õpilasfirmade konkursil osaleda?
Kindlasti soovitame seda programmi ka teistele noortele. Tegu on suurepärase võimalusega panna end proovile reaalses ärimaailmas ning läbi viia oma ideid, visioone, samal ajal ise veel n-ö turvalises tsoonis olles. Õpilasfirma on imeline stardiplatvorm ka tulevikus reaalse äri käima lükkamiseks ning kõik kogemused, kontaktid ja oskused on hindamatu väärtusega.
Eha saavutas eelmisel nädalal virtuaalselt toimunud õpilasfirmade üleriigilisel võistlusel esimese koha. Žürii märkis, et Eha edu taga peitus imeilus disain, super tiimitöö, kvaliteetne turundus, läbimõeldud tootearendus ning loodussäästlikkus ja jätkusuutlikkus, kuna lampe toodetakse puidujääkidest. Eha lambid maksavad 109-129 eurot. Eha saab nüüd Eestit esindada õpilasfirmade konkursil Euroopas. Lisaks said Eha tiimiliikmed auhinnaks stipendiumi, mis katab aastased õpingud EBS ülikooli bakalaureuseõppes. Noortel on peale oma firma veel mitmeid hobisid: kes mängib jalgpalli, kes ratsutab ja kes mängib klaverit.