Liikugem edasi omas tempos, mitte kellegi teise omas

Vahel võib to-do listi ainus ülesanne olla puhkamine. Ja see ei tähenda, et me ei oleks tublid või produktiivsed. Vastupidi, puhkamine ja aja mahavõtmine on olulised, et saaksime olla enda vastu lahkemad ja seega produktiivsemad.

Eesmärgid ja to-do listid on head. Eesmärkide täitmisel vabaneb dopamiin, millel on suur mõju meie rahulolule eluga. Kui kohustused aga kuhjuvad, sest tunneme välise surve tõttu pidevalt, et peaksime tegema veel rohkem ja veel paremini, sest “tema ju teeb ja jõuab”, on stress kerge tekkima.

Mõõdukas positiivne stress tekitab elevust ja aitab korda saata asju, mis meile olulised on. Kuid pidev saavutamine tekitab ka teatud sõltuvust ning kui me ei märka õigel ajal pidurit tõmmata, võib see viia läbipõlemiseni.

Meie ümber on palju (sari)saavutajaid, kes justkui võluväel kõike suudavad. Võime mõelda, et tahame olla nagu nemad, saagu mis saab! Eeskujud ja innustajad viivad meid edasi, aga ainult juhul, kui liigume omas tempos, mitte nende omas.

Igaühel on oma tempo ja rütm, erinevad isikuomadused ja minevikukogemused, mis meid mõjutavad. Erinev unevajadus ja pingetaluvus. Oleme erinevates eluetappides. Eesmärk, mida saavutada tahame, võib olla sama, kuid tee selleni ei saa kunagi täpselt samasugune olla.

Kipume end siiski võrdlema, mis mõõdukas koguses on edasiviiv, kinnisideeks saades aga laastav. Uuringud kinnitavad sedagi, et mida kõrgem stressitase, seda vähemloovad oleme (kuid loovad tegevused aitavad stressi maandada). Loovuse ja võimete maksimeerimiseks on pingutuse järel vaja taastust. Meil võib stressi olukorras peas olla isegi palju häid ideid, kuid me ei ole võimelised neid teostama. Miski justkui pidurdab, blokk on ees.

On oluline endale meelde tuletada, et see, kui produktiivsed me oleme, ei määra meie väärtust. Oleme enamat kui meie saavutused. Meis kõigis on midagi unikaalset, olenemata to-do listide pikkusest ja mahukusest. Proovigem võimalusel ka peatuda, puhata, vaadata uudishimulikult enda ümber ringi, märgata, kasutada oma kujutlusvõimet, naerda südamest ja lihtsalt olla. Ja kui luua, siis omas tempos. Aga kes kord juba on võistlushimuline, siis tasub meeles hoida, et läbi põledes tuleb kaotus nagunii.