Kas loovuse klots on alles? | Jaan Aru

“Mäng ideedega on see, mis teeb meid inimeseks,” ütleb Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi vanemteadur Jaan Aru TEDxTallinnSalon ettekandes.

Mäng ideedega. Mida see siis tähendab?

Aru sõnul on üks oluline asi inimeseks olemise juures see, et meile meeldib võtta teadmisi, mis meie ajus on, ja teha nende teadmistega midagi täiesti uut.

“Kui te enda ümber vaatate, siis inimeste ideed on muutnud tervet seda maailma,” märgib ajuteadlane ja toob näiteid enda ümbert. Sussid, sokid, püksid, samamoodi mikrofonid, nutiseadmed, kõik, mida me ümberringi näeme ja kasutame, on olnud kunagi kellegi ideed ja on nüüd osa meie igapäevaelust.

“Me oleme väga innovatiivne loomaliik ja minu arvates üheks selliseks põhialgoritmiks meie ajus on see, et me võtame sisendi, kombineerime seda eelteadmistega ja eesmärk ajus on leida midagi uut, midagi, mis oleks äge,” räägib Aru.

Seda võib nimetada innovatsiooniks või loovuseks, ent võib ka nimetada lihtsalt ideedemänguks. Tegelikult kõlabki ideedemäng paremini, sest innovatsiooni ja loovust mõistetakse Aru sõnul tihti valesti. Eeldatakse, et see on juhuslik protsess või saab omaks vaid geniaalsetele inimestele. Tegelikult suudavad kõik koguda eelnevaid teadmisi, neid üles ehitada ja nende teadmistega mängida, tulles uutele ideedele.

lapsed on loovad

“See on üks meie aju fundamentaalseid operatsioone,” märgib Aru, et kui me ka väikseid lapsi jälgime, siis me näeme seda. Kui lapsed üritavad näiteks legoklotsidest midagi uut ja teistmoodi ehitada, kasutavad nad eelteadmisi selle kohta, kuidas klotsid kokku käivad, mida varem legodest ehitatud on ning millised objektid maailmas on.

Samamoodi põhinevad sel ideedemängul ka suured teadusavastused ja kunstiteosed. Ka näiteks Pablo Picasso “Guernica” puhul on teada, kuidas kunstnik mõne intensiivse nädala jooksul elementidega katsetas, kuidas erinevaid tegelasi sisse tõi ja välja võttis, värve proovis ja neid muutis ning motiive varasemate kunstnike töödest kasutas. Ta mängis ideedega.

Kui võtta näide teadusest, siis kõlab Sir Isaac Newtoni tsitaat nõnda, et “kui ma olen näinud kaugemale, siis seetõttu, et olen seisnud hiiglaste õlgadel.” Selle all mõtles kuulus füüsik seda, et teadlased enne teda olid loonud eelteadmisi, mille tema ära õppis ja loovalt kombineeris.

Tänane maailm väärtustab inimesi, kes suudavad luua midagi originaalset. Praegune kool on hea baasteadmiste õpetamises, kuid võib teha karuteene laste loomupärasele loovusele. Aru käib ettekandes välja paar lihtsamat ja paar keerulisemat ideed, mida koolis võiks rakendada ja mis julgustaks õpilasi kastist välja mõtlema.

Üks lihtsamaid ideid on, et õpetaja seob tundi sisse väikese loovusharjutuse. Näitab näiteks õpilastele käbi ja küsib, mida sellega teha saaks. Mida sellist, mida muidu käbiga ei tehta. Võib juhtuda, et laps, kel võib-olla muidu kõige paremad hinded ei ole, võib olla selles mängus, seoste loomises ja kastist väljamõtlemises, hoopis parem kui tema klassikaalased.

neljandik õppekavast tuleks ära kaotada

Sama ülesannet võib teha ka näiteks mõistetega. Mõisted võivad olla täiesti erinevad ja tobedad. Näiteks Konstantin Päts ja kurk. Mängu eesmärk on, et lapsed õpiks mitteseotud asjade vahel leidma seoseid.

Kui pikemaajalistest ideedest rääkida, siis arvab Aru, et neljandik praegusest õppekavast võiks üldse ära kaotada ja panna selle asemele kahte tüüpi aineid. Esiteks need, mis aitavad loovust arendada, näiteks fantaasiamängud, teatritüüpi mängud vms. Teiseks võiks koolis olla iga nädal vabatund või nimetagem seda ajutunniks, mille ainus mõte on, et õpilane saab seal teha mingit oma projekti või oma asja. Kes tahab, teeb kunstiprojekti, kes tahab, kirjutab midagi või kes tahab, teeb robootikaga seotud projekti. Kui mõte ei jookse, võib selle aja jooksul teha koduülesandeid, ent vähemalt on see aeg olemas ja õpilane ise valib, mis ta sellega teeb. Selliselt võiks õppeaasta lõpuks igal õpilasel valmida oma portfoolio.

Kokkuvõttes võiks Aru arvates koolis lisaks eelteadmiste ehitamisele toimuda ka ideedemäng. Kool võiks julgustada õpilasi ideid mõtlema, uusi seoseid looma. Mõne lapse kodus on loovust, kuid see võimalus võiks olla kõigil Eesti lastel.

Share your thoughts

Scroll Up