Iseõppinud toidublogija kogub inspiratsiooni sarjadest ja raamatutest

Toidublogija Getter Madison (29) usub, et kui midagi väga tahta, siis on kõik võimalik. Toidublogijana on ta korraga kokk, fotograaf, stilist ja turundaja ning kõike seda on ta õppinud omal käel.

***

Sa oled täiskohaga toidublogija, kuid ülikoolis õppisid hoopis matemaatilist statistikat. Kuidas sa leidsid tee toidutegemise juurde?

Toidutegemine on mind huvitanud nii kaua, kui mäletan. Alustasin juba varakult eksperimenteerimist ja järjest arenesin. Inspiratsiooni sain teistest toidublogidest. Hiljem lisandus raamatute, telesaadete ja YouTube jälgimine. Poolteist aastat tagasi leidsin, et tahaksin oma retsepte ja pilte ka teistega jagada ning hakkasin blogima.

Kirjelda mõne sõnaga, kuidas sa oma koduköögis tegutsed. Kas kuulad toiduvalmistamise ajal muusikat või tegutsed vaikuses? Ümised laulda või oled täielikult keskendunud toidutegemisele?

Tegutsen tavaliselt täielikus vaikuses, ent vahel harva ka muusikaga. Toidutegemine on minu jaoks nauding ja olen sellele täielikult keskendunud. Just nii saan kõige paremini kasutada kõiki oma meeli ideaalse roa loomiseks.

Kuidas sa oma mõtte erksa hoiad, et köögis pidevalt uusi ideid ellu viia?

Viimase aja suurim inspiratsioon on Netflixi sari “Chef’s Table”, kus tippkokad üle maailma näitavad oma stiili ja signatuuri. Tõeline kunst. Samuti meeldivad mulle kokaraamatud, kuhu autor on oma karakteri pannud. Ideaalne näide on Ameerika koka Samin Nosrati raamat “Salt, Fat, Acid, Heat”. Ma ei vaja retseptiraamatuid, vaid otsin just sellist materjali, mis õpetaks uusi tehnikaid, toidutegemise alkeemiat ja muud sellist.

Toidustilistika on hästi põnev ja rikkalik ning toidu liikumise, tekstuuride ja värvidega on huvitav mängida.

Toidublogijana tuleb sul palju rõhku panna visuaalile. Räägi pisut oma stiilist.

Jah, kuna minu jälgijad ja lugejad saavad vaid interneti kaudu mu roogi nautida, tuleb visuaalile rõhku panna. Toidustilistika on hästi põnev ja rikkalik ning toidu liikumise, tekstuuride ja värvidega on huvitav mängida. Eksperimenteerisin ja uurisin ka teiste tegijate visuaale ning sain aru, mis mulle enim imponeerib ja mida enda piltide puhul esile tuua. Leidsin, et külm valgus, kergelt sünge meeleolu ja sinised-rohelised värvid on minu maitsele. 

Avastasin su Instagrami lehelt merekarbikujulised makroonid, milliseid ma enne näinud pole. Muidu on nad ju ikka värvilised ja ümmargused! Kuidas sa sellele ideele tulid?

Sellele ideele tulin koos oma makrooniõpetaja Marika Sinkkoneniga makroonikoolitusel. Peale seda otsisin Pinterestist veel inspopilte (inspiratsioonipilt – toim) ja leidsin neid omajagu. Küll aga lisasin neile omapoolse touch‘i.

Igal juhul väga eristuv! Milliseid oskusi sinu meelest täna vaja on, et edukas toidublogija olla ja sellega elatist teenida?

Kindlasti peab oskama kokata väga eriilmelisi roogi. Võiks olla oskus õpetada uut ja huvitavat, tutvustada kasulikke nippe ja maitseid. Visuaalne pool on samuti väga oluline, sest pildid on ikkagi blogi ja Instagrami juures väga olulised. Ei tohi ka unustada oskust panna publikut kuulama ja kaasa rääkima.

Oled praeguses kriisis palju panustanud sellesse, et ülekoormatud meditsiinitöötajate tuju tõsta, valmistades neile kringleid, salateid ja kooke. Millist tagasisidet sa neilt saanud oled?

Meditsiinitöötajad on olnud väga tänulikud meelespidamise eest ja võtnud kõik hea meelega vastu. Uurisin lisaks, kuidas saaks vanureid aidata ning varsti saan ka selle algatusega edasi minna.

Share your thoughts

Scroll Up