Illustraator ja disainer Getter Tiivits: hingega tehtud asju pannakse tähele
Illustraator ja disainer Getter Tiivits (25) võttis gümnaasiumi ajal oma õpetaja halvustavaid sõnu tema tööde kohta niivõrd hinge, et loobus mõneks ajaks täielikult joonistamisest. Nüüd, aastaid hiljem teenib ta sellega elatist.
Getter tutvustas märtsis oma uut disainibrändi Getter Tiivits Illustrations & Apparel, mis pakub tema aastate jooksul tehtud illustratsioonidega kotte, T-särke, pusasid ja muid tooteid. Ta teeb ka tellimustöid.
Rõõmustan, kui õues on vihmane ilm, sest siis on mul kõige parem töötamise tuju.
Kurvastan, kui näen inimeste hoolimatust oma kodumaa/kodulinna suhtes.
Ärritun, kui iPadil keset joonistamist aku tühjaks saab.
***
Kuidas sai sinust illustraator ja disainer?
Olin see laps, kes pidevalt joonistas ja meisterdas. Mu perekonnas on palju loovaid ja selliseid “oskan oma kätega kõike teha” inimesi, mistõttu on kogu see loomingulisuse teema olnud mulle alati iseenesestmõistetav. Tõsisemalt hakkasin joonistamisega tegelema põhikooli lõpus. Esimese suure tunnustuse sain üheksandas klassis Pärnu kunstiolümpiaadil, kus saavutasin esimese koha. Gümnaasiumi alguses käisin aastakese Pärnu kunstikoolis ja tahtsin väga minna graafilist disaini õppima, kuid sealne õpetaja ütles silmi pööritades midagi sellist, et oh jumal, seda lähevad ainult kõige andekamad ja targemad õppima. Ja mu töid vaadates ta põhimõtteliselt naeris mu plaani välja. Praegu tundub see nii totter, aga tol hetkel võtsin seda väga hinge. Pärast seda ei plaaninud ma kunagi joonistamisega tegelema hakata, kartes, et ma ei saa hakkama. Gümnaasiumis ei teadnudki ma seega, mis minust edasi saab. Mõtteid oli igasuguseid, kuid lõpuks asusin õppima Tallinna Tehnikakõrgkooli, kus omandasin kõrghariduse rõivaste tehnilise disaini erialal. Ülikooliajal sain kinnitust sellele, et tahan tulevikus teha oma asja oma nägemuse järgi ning ühendada kuidagi rõivad ja joonistamise. Joonistamine ja disainimine on alati olnud väga suur osa minu elust ning kogu see teekond omanimelise brändini on kokkuvõttes olnud väga loomulik.
Kas sel teel oma brändi loomiseni on sul ka raskusi ja takistusi ette tulnud?
Olen loomult väga kaalutlev, mistõttu mõne asja otsustamine või ettevõtmine võtab mul liiga kaua aega. Tegelikult meeldib mulle mõelda, et elus loksuvad kõik asjad paika ning see juhtub siis, kui on õige aeg. Seega liialt stressata asjade üle pole mõtet.
Kui palju visandeid sa tegid enne, kui jõudsid praeguste illustratsioonideni?
Ma ei planeeri oma isiklike joonistuste puhul kuigi palju ette. Joonistan seda, mis parajasti inspireerib ja tuleb see, mis tuleb. Mõne näo olen joonistanud juba mitu aastat tagasi paberile ja nüüd olen sellele digitaalselt uue ilme andnud. Kõige rohkem muutub joonistamise käigus taust, muster või värvikombinatsioon.
Kas sa mäletad seda hetke, mil sa mõtlesid, et see ongi see! Sellega lähen avalikuks ja see ongi see minu looming.
Ma ei tea, kas „see ongi see!“ ongi kätte jõudnud, sest mul on oma brändiga veel palju plaane. Ent see hetk, et nüüd võiks juba midagi üles hakata panema, oli selle aasta jaanuaris. Sügisel sai valmis mu oma väike stuudio, mida me koos isaga terve suve tegime. Kodus või stuudios õmblusprojekte tehes kujutasin ikka ja jälle ette, kui lahe oleks oma väike bränd. Olulise tõuke sain lõpuks perelt ja tuttavatelt, kes muudkui küsisid, miks ma juba oma asja ei tee. Siis järsku jõudiski kohale, et tuleb tegutseda, muidu võingi seda “õiget” hetke ootama jääda. Tean, kuhu tahan jõuda ja seadsin aasta alguses endale eesmärgid. Siis hakkasin tegelema ka oma e-poega ja nii see vaikselt arenes.
Omanimeline bränd nõuab muidugi julgust. Kas sa kaalusid oma brändile alguses muid nimesid ka või tuli see nimi kohe kuidagi loomulikult?
Nime valik oli absoluutselt kõige keerulisem! Kerisin seda teemat oma peas umbes pool aastat. Mõtteis oli ka teisi nimevariante ja brändi kontseptsioone, aga lõppude lõpuks ei tahtnud ma teha lihtsalt üht “näotut” brändi, vaid et see oleks seotud minuga ja võimaldaks jagada rohkem enda loomingut ja ettevõtmisi. Omanimeline bränd annab minu arvates selleks päris hea võimaluse ja siiani ma seda otsust ei kahetse.
Sinu loodud illustratsioonid esindavad tugevaid ja enesekindlaid naisi. Miks just selline teemavalik?
Mulle on alati meeldinud joonistada inimesi, eriti naisi. Ma ei tea tegelikult, kuidas või miks see alguse sai. Nägusid on alati huvitav joonistada, sest nad kõik on nii erinevad. Mingit erilist tagamõtet siit otsida pole mõtet, kuna ma ei plaani end ainult selle teemaga siduda.
Mis või kes on sind su loomingu puhul enim mõjutanud ja inspireerinud?
Suuresti saan inspiratsiooni ümbritsevast keskkonnast – emotsioonidest, muusikast, moest ja filmidest. Samuti inspireerivad mind teised loovad inimesed, eriti kui nad midagi oma kätega teevad. Hoian silma peal ka järgmiste kunstnike tegemistel: Eestist Liisa Kruusmägi, Krõõt Kukkur, Kerti Pahk ja välismaalt Michelle Kwon, Layana Cmt, Manjit Thapp, Yanii Putrii, Sophie Chrétien-Duguay. Mind on väga palju tagant tõuganud ka mu vanemad. Arutan paljud asjad oma emaga läbi, sest ka tema on disainer. Usaldan väga tema maitset ja arvamust.
Ma ei tea, kas mulle ainult tundub või on illustratsioonide tegemine kuidagi järsku väga populaarseks saanud. Samuti on riidest kotid ja T-särgid kuum kaup ja neid tehakse igasuguseid. Mis sa arvad, mis sulle edu tagab?
Olen järjest enam ka ise tähele pannud, et paljud tegelevad sarnase teemaga ning eks ta olegi küllalt konkurentsitihe valdkond, kuhu siseneda. Eriti siin Eestis, kus turg on pigem väike. Samas, kui ma tegelen oma asjaga, siis ma seda konkurentsi nii väga ei tunneta – igaüks pakub siiski midagi erinevat. Minu jaoks on oluline ajada oma asja ja ilmselt on mu käekiri inimestele silma hakanud.
Kas sulle piisab Eesti turust või kiikad Eestist kaugemale?
Kui tegeleda näiteks personaalsete tellimustöödega, siis piisab täiesti Eesti turust, kuna siin on rohkemgi kui piisav arv inimesi, keda joonistada. Iseasi, kui paljudele minu käekiri meeldib. Konkurents selles vallas on siiski nii Eestis kui ka maailmas tihe ning et silma paista, tuleb päris palju tööd teha. Kindlasti tahan, et minu looming jõuaks Eestist kaugemale ja sellega ma ka tegelen. Olen oma tooteid saatnud Saksamaale ja üks tellimus on minemas Šveitsi.
Kust sa uute illustratsioonide ja kollektsioonide jaoks ideid saad ja kuidas sa üldse ideid genereerid?
Oma isiklike illustratsioonide jaoks ideede genereerimine on pigem lihtne. Mõnikord tekivad ideed kõige juhuslikematest asjadest, näiteks mõnest pildist, mida internetis näen. Peamiselt jälgin Pinteresti ja Instagrami. Hoian kõiki faile arvutis töölaual ühes kaustas, et oleks, kuhu vaadata, kui blokk ette tuleb. Tellimustööde puhul aga näeb protsess enam-vähem välja selline, et kõigepealt teen endale selgeks, kui suure projektiga on tegu ja kui reaalne on see tähtajaks valmis saada. Üldiselt kipub nii olema, et esimesed paar tundi teen sketše ja panen kompositsiooni paika ning mingi hetk muutub joonistamine fanaatiliseks. See tähendab, et mõne töö kallal võin koguni kümme või kaksteist tundi järjest nokitseda ja muu elu täiesti ära unustada! (Naerab.) Töö tegemiseks vajan keskkonda, mis on rahulik ja meeldiv.
Variante, mida elus teha, on niivõrd palju. Kas sa oled leidnud selle sisemise rahu, et see on nüüd see sinu asi või on peas veel palju mõtteid, millega tegeleda võiks?
Mu igapäevased tegemised ongi tegelikult väga erinevad ja mitmekülgsed, kuid kõik on seotud teemadega, mis mulle meeldivad ja mis on n-ö minulikud. Minu väike bränd on täielikult minu nägu ja see on suuresti selline, nagu ma seda ette olen kujutanud. Praegu haldan pea kõiki tegemisi ise ja see ongi vast kõige keerulisem ja takistavam osa selle kõige juures. Tulevikus tahaksin kedagi kaasata ja keskenduda ise rohkem loomisele ja disainile. Hetkel on siiski kõik mu jaoks veel nii uus ja põnev, et naudin kogu protsessi. Lisaks omanimelise brändi arendamisele tegelen veel filmide toimetamisega ehk kontrollin ja sünkroniseerin subtiitreid. Sel aastal plaanin teha rohkem personaalseid töid ja erinevaid koostöid. Lisaks tahan juurde õppida animatsiooni, et illustratsioonid veelgi rohkem elama panna.
Mis sa arvad, kas praeguses ühiskonnas valitsev valikute paljusus on pigem positiivne või negatiivne? Ehk ühest küljest on vabadus valida, aga teisalt on valikuid nii palju, et võib tunduda, et alati on kuskil midagi paremat ja alati saaks veelgi ägedamat ja ägedamalt?
Minu arust sa vastasidki selle viimase küsimusega kõik ära, mis ma oleks öelda tahtnud. Tänu sotsiaalmeediale süveneb kogu see teistega võrdlemise teema ja see tekitab pigem negatiivseid tundeid ja mõtteid, et äkki ma ei ole ikka piisavalt hea.
Teisalt annab sotsiaalmeedia palju võimalusi ja hea turundusega võib imet teha.
Mulle on sotsiaalmeedias, eriti Instagramis, oma tööde jagamine andnud väga palju võimalusi ja toonud uusi koostöid. Lisaks on mu looming rohkemate inimesteni jõudnud. Sotsiaalmeedia on tõesti kasulik ja annab võimalusi. Minu jaoks on Instagram oluline ka seetõttu, et seal on hea nii oma lemmikutel kui ka uutel illustraatoritel ja disaineritel silma peal hoida.
Kõiksugu tegijaid on siiski väga palju ja võib tekkida selline tunne, et kõik on juba tehtud. Kui kerge või raske on sinu arvates siiski millegi uuega alustada?
Oma mugavustsoonist väljatulek ja millegi uuega alustamine on tegelikult lihtsam, kui see tundub. Eriti, kui teha oma asja ja teha seda endamoodi. Inimesed panevad hingega tehtud asju tähele.
Kui ma tahaksin ka illustratsioonide tegemise ära õppida ja hakata T-särke ja kotte müüma, siis mida ma kindlasti silmas peaksin pidama ja mida õppima?
Mulle meeldib see mõte, et joonistamine on omandatav oskus, mitte anne. Ehk siis kõik peaksid seda suutma, kui vaid tahet jagub. Ole uudishimulik, katseta erinevaid stiile, praktiseeri, tee sketše, arenda oma käekirja, harjuta palju. Enne kui sa oma illustratsioonid toodetele paned, võiksid veidi uurimustööd toodete, nende materjalide ja trükkimisvõimaluste kohta teha. Kuigi T-särk on väga populaarne ja ajatu toode, võiks leida siiski mingi nurga, kuidas muuta see omanäoliseks ja teistest eristuda.
Mis su suurem eesmärk on?
Tahan kindlasti oma praeguste tegemistega kaugemale ja rohkemate inimesteni jõuda.
Getter Tiivits on pärit Pärnust. Vahepeal elas ja õppis ta Tallinnas, kuid on nüüd tagasi Pärnus, mida ta peab oma ettevõtte arendamiseks ideaalseks kohaks. Linn on rahulik ja vahemaad väiksed. Nii sõidab ta oma elektritõukerattaga kodust teise linna otsa stuudiosse umbes 20-25 minutit. Getter õppis Tallinna Tehnikakõrgkoolis rõivaste tehnilise disaini eriala ning tegeles ülikooliõpingute käigus mitmete moeprojektidega. Ülikooli kolmandal kursusel 2018. aastal lõi ta oma esimese rõivakollektsiooni “Stargazer”. Getter kandideeris selle kollektsiooniga kolmele moešõule – MoeP.A.R.Kile Paides, ERKI-le Tallinnas ja Mood-Performance-Tantsule Tartus ning endalegi üllatuseks pääses ta kõikide šõude finaalidesse. Teine suurem projekt oli ülikooli lõputööga seoses esinemiskostüümide tegemine kaheksaliikmelisele ansamblile Estraadiraadio. 2019. aasta suvel lõpetatud ülikool andis talle tugeva põhja moetööstuse teemadel – lõigete tegemine, õmblemine, õmblustehnoloogia, materjalide tundmine jms. Joonistamise teemat kui sellist seal nii väga polnudki, aga ta ise kaasas seda teemat oma töödesse nii palju kui võimalik. Sellest areneski edasi mõte, mis on teda tänaseks viinud oma brändi loomiseni. Getter on väga palju ka omal käel õppinud. Lisaks on talle südamelähedased teemad teater ja eriti kostüümid ning ta tegeleb subtiitrite kontrollimise ja sünkroonimise ning õmblemisega.