August Künnapu: hea kunst parandab maailma
KUNSTNIK KUNSTNIKUGA rubriigis vestleb kunstnik ja kultuuriteadlane Santa Zukker Eesti (hobi)kunstnikega nii päevakohastel, kultuurialastel kui ka kunstiga laiemalt seotud teemadel.
August Künnapu (44) on maalikunstnik, arhitekt ja ajakirjanik. Ta on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis (1996–1997) ning aastatel 1997–2001 Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri. Lisaks on läbinud 2000. aastal Londonis Slade’i kunstikooli suvekursused. 2005. aastast on Künnapu toimetanud ajalehte Epifanio. Ta on osalenud kunstimaastikul kokku 26 aastat ja teinud rohkelt näitusi nii Eestis kui mujal Euroopas, pisut ka Aasias ja Ameerikas. Äsja osales Künnapu koos figuraalsete maalijate Laurentsiuse, Mauri Grossi, Karl Nageli, Maarit Murka, Tiiu Rebase ja Mall Nukkega Tartu Kunstimajas Nukke ja Rebase kureeritud näitusel “7 kunstnikku” viimasel ajal tehtud nelja erootilise maali ja autoportreega. Näitus on järg mullu sama seltskonnaga tehtud Eesti Maalikunstnike Liidu näitusele Suomenlinna saarel Helsingis.
Santa Zukker on lõpetanud kultuuriteaduse bakalaureuseõppe Tallinna ülikoolis ning õppinud maalimist Orest Kormašovi käe all BFMi kunstiklassides. Ta maalib realistlikke maastikumaale ja ka abstraktseid maale. Santa töid on eksponeeritud raamatukogudes, galeriides ja kohvikutes, näiteks Staapli 3 galeriis, Metropoli galeriis, Pärnu Uue Kunsti Muuseumis, Nautica keskuses jne. Tema töödega saab tutvuda siin.
***
Tere, August. Laiem üldsus tunneb Sind kunstnikuna, kuid kas Sul on lisaks maalimisele veel mõni kirg?
Tere. Olen aastaid toimetanud ja välja andnud kultuuriajakirja Epifanio, mis ilmub nii paberil kui veebis (www.epifanio.eu). Epifanio uurib kujutava kunsti, kirjanduse, muusika ja arhitektuuri olemust ning seob neid vaimsete teemadega.
August Põhjala tehase aias. Foto: Jarafel Chavkerova
Sinu teoste läbivaks teemaks on kassid ja kassi kujutamine ning oleme neid ka näitustel näinud. Miks just kassid?
Kassid on üks mulle meelepäraseid teemasid, olen neid maalinud 22 aastat. Kassid on salapärased ja iseteadlikud olendid, kes annavad inimestele positiivset energiat ja aitavad hoida nende majapidamist korras – seda tegid nad väidetavalt juba iidsel Atlantisel. Kui teen soolonäitust, panen tavaliselt näitusekomplekti ka ühe või paar kassimaali, mis annavad inimestega maalidele jõudu juurde, see kandub ka näitusepublikuni. Samas ei ole ma teinud suuremat näitust vaid kassimaalidest. Seni suurim väljapanek kassidest toimus sel kevadel Tallinna Kunstihoones Tamara Luugi kureeritud grupinäituse “Me käime korraks ära, teie mängige!” raames. Minult oli väljas kümme eri suuruses ja eri perioodidel tehtud kassimaali.
Maal “Kass ja aed”. Foto: A. Künnapu
Milline senistest näitustest on olnud Sinu jaoks kõige meeldejäävam ja miks?
Meenuvad kaks soolonäitust Viinistu kunstimuuseumi tünnigaleriis (see ringikujulise plaaniga näituseruum on Eestis ainulaadne) ja minu retrospektiivnäitus Tampere linnagaleriis, mis paistis silma väga hea korralduse poolest. Sama võib öelda Rüki galerii kohta Viljandis, kus olen teinud personaalnäituse. Grupinäitustest on jäänud meelde aastaid tagasi koos isa Vileniga Taiwani Disaini Expol osalemine, mille käigus tegin mitu seinamaali endise Jaapani sõjaväe hobuste pesula seintele Kaoshiungis. Headest väljapanekutest võiks välja kasvada ka muid kunstiprojekte.
Autoportree aednikuna. Akrüül lõuendil, 2022. Foto: A. Künnapu
Kas Sinu hinnangul on Eesti kunstimaastikul kunstnikele veel piisavalt väljakutseid või tuleb mingi hetk nn lagi ette? Kas meil on piisavalt huvitavaid galeriisid, projekte, eneseteostamise viise erinäolistele kunstnikele, nii uuema põlvkonna omadele kui ka vanematele?
Leian, et tillukese Eesti kohta on meil küllaltki palju kunstisaale, mis täiendavad üksteist. Minu arvates on siin puudu rahvusvaheline väga hea figuraalse maalikunstiga süvitsi tegelev näitusekoht. Aga leian, et kunstnikud peaksid olema aktiivsemad ja tegema aastas vähemalt ühe uute töödega personaalnäituse – see hoiab neid vormis.
Ei saa üle ega ümber maailmas toimuvast. Kas tunned kunstnikuna, et praegune keeruline aeg (koroona, sõda jm) on kuidagi mõjutanud Sinu loomingulist tegevust ja loomingut ennast? Kas usud, et kunstiga saame muuta enda ümbrust paremaks?
Usun, et hea kunst parandab maailma. Nii on see koopamaalingutest alates olnud. Minu loomingulist tegevust ei ole praegusel ajal maailmas toimuv oluliselt mõjutanud. Olen püüdnud erineva suurusega lõuendeid varuda, kuna kaup liigub aeglasemalt ja alati ei ole soovitud formaati saadaval. Lockdown’id on andnud hea põhjuse vaadata veelgi rohkem enda sisse ja püsida oma keskses keskmes.
Kuidas Sa oma suve veetsid?
Suvi möödus peamiselt Võsu suvilas rohkelt lugedes, ujudes, külalisi vastu võttes ja koos poeg Albertoga rattaga sõites.
