#südamestloodud: LOOV teraapiakeskus
Loovgraafi lugejad tunnustavad #SÜDAMESTLOODUD rubriigis tegijaid, kes loovad midagi tõeliselt südamega ning kelle tegemistest kiirgab hoolt ja armastust.
LOOV teraapiakeskuse juht Alissa Kiinvald jõudis loovteraapiate erialani pärast eelmisel erialal läbipõlemist ja tänu hea sõbranna soovitusele. Magistrikraadi omandamise järel asus ta tunde andma Mumm perekeskuses, mille üheks omanikuks ta hiljem sai ja mis nüüd tegutseb LOOV teraapiakeskuse nime all. See on loovteraapiate kohtumispaik, mis keskendub heaolule, arengule, vaimsele tervisele ja loovusele.
Alissa Kiinvald oma pojaga. Foto autor: Kaspar Kiinvald
“Loovteraapiani jõudsin läbi kunstilembuse, Eesti Kunstiakadeemia, eelmisel erialal läbipõlemise ja lõpuks kõige kaalukamalt – hea sõbranna soovituse kaudu. EKAs fotograafia erialal õppides töötasin enda jaoks kohati valusate ja segaste identiteediküsimustega ning üles tulid teemad, millega ma ei osanud midagi muud teha kui alla suruda. Lõpuks oli kogu mu keha sellest allasurumisest ja ärevusest stressis, kannatada sai vaimne ja füüsiline tervis.
Sain aru, et loomingul on suur potentsiaal sisemaailma mõtestamiseks, aga mis on need õiged küsimused ja meetodid, sellest ei teadnud ma midagi. Pärast aastast Tallinna Ülikooli loovteraapiate kursust ja tohutut eneseteraapiat otsustasin minna edasi loovteraapiate magistrantuuri. Sinna ma jäin ja selle eriala ma ka lõpetasin. See kõik tundub veel huvitavam kui alguses tundus! Loomine on nagu kogumiku tegemine toetudes enda kogemustele, mõtetele, impulssidele ja veel teadmata osadele. Selline müstiline supp, mis võib anda meile nii palju informatsiooni, kui oskame sellele tähelepanu pöörata. Loovteraapiate erialal õpime, kuidas eetiliselt aidata inimesel läbi enda loodu (see võib olla kunstitöö, aga võib olla ka installatsioon, mõni kaasa korjatud objekt, luuletus, foto või kõige kombinatsioon) leida küsimustele vastuseid, jõuda ressurssideni, lahendada (sise)konflikte ja toetada igas elukaares inimese arengut, loovust ja vaimset tervist.
miks on loomingulisus ja loomine mulle tähtsad
Minu jaoks on looming väga tugevalt seotud just vaimse tervisega. Vaadates enda elu, siis mul on vist pidevalt tung midagi luua – paberile, enda keskkonnas, kas või ideede tasandil. Ka millegi korraldamine on loomine ja sellepärast olen vast ettevõtja, sest saan palju ise luua – mõelda välja teenuseid, sisu, ettevõtte nägemust ja välimust. Näen loomist nii enda ettevõtte raamatupidamises kui ka savist millegi tegemises. Mõlemad on minu jaoks huvitavad, maandavad ja uusi lahendusi pakkuvad.
kuidas ma ideedele tulen
Mulle tundub, et minu jaoks on ideedeni jõudmine hästi klassikaline – alguses mõtlen üle, siis olen hästi pinges, et olukorrad ei lahene, seejärel teen mõttetegevusse pausi ja järsku mingil pealtnäha tavalisel hetkel tekib idee. Ehk inkubeerimine! See on selline aeg, kus sa ei pinguta enda mõtteid ja lased ajus närviühendustel ise ringi seigelda, otsida ja lõpuks nad saavad ühenduda. Kui need sünapsid on tekkinud, siis tulebki järsku… idee! Kui ma noorem olin, siis ma ei teadnud seda, polnud ka kogemust ning iga pingeline olukord või teadmatus tekitas ärevust, et appi, äkki ma nüüd ei mõtlegi midagi välja! Nüüd olen kindel, et kui inkubeerida, siis küll vajalikud ideed tulevad. Enda inkubatsiooniperioodi toetan tavaliselt välja magamise ja mõtete lahti laskmisega – saadan nad ära, sest neid samu mõtteid peas ringi käiata ei ole enam kuskile viiv. Mõttelagedust saab tekitada erinevate tegevuste käigus, hetkel on minu lemmikuks saviga tegelemine. Mõtted pean ruttu telefonimärkmetesse kirja panema, sest meeles need ei püsi ja tihti tekivad enne magama jäämist – siis on ju keha ja meel lõdvestunud ning vastuvõtlikum. Kujutan ette, kuidas mu antenn on ülemõtlemisest kõveraks kiskunud ja puhkehetkedel see antenn sirutub pikaks ja tugevaks – saab justkui signaale.”
LOOV teraapiakeskust eesotsas Alissaga nimetasid-tunnustasid mitmed Loovgraafi lugejad, kes märkisid ära tema pühendumuse ja lastesõbralikkuse.