Fotonäitus “Mulgimaa talv”
Olen Kert Kõivik, 22-aastane hobifotograaf ja pärit Lõuna-Eestist. Täpsemalt elan Tõrva linnas, kus peale minu on teisigi väga tegusaid noori, nii et tunnen siin end üsna koduselt. Hetkel olen Valgamaa kutseõppekeskuse e-kaubanduse spetsialisti eriala õpilane ja läbin praktikat. Lisades siia juurde veel fotograafia, siis tegevust jagub küllaga.
Fotosõltlane sai minust 2018. aastal, kui sain enda kätte peegelkaamera. Anna kuradile sõrm, siis võtab ta terve käe – nüüd on ilma võimatu olla. Kuigi olin varemgi kaameraid alates seebikarbist kuni kompaktkaamerateni käes hoidnud, siis tol hetkel oli vaja kuidagi enda vaba aega sisustada, ja nii see kaamera kätte jäigi. Huvitaval kombel oli fotograafia miski, mis hakkas mind ka rohkem toast välja viima. Nüüd naudin sügiseti läbi värvilise metsa jalutamist, talviti lumistel teedel käimist ning kevadeti linnulaulu ja värskelt lahti sulanud jõevee sulinat. Kõige selle jäädvustamine on minu jaoks mõnus teraapia.
Vahel jääb pildistamine ajapuuduse taha ja tõele au andes, teinekord ka laiskuse taha. Ent olen üldiselt siiski seiklejatüüpi ning mulle meeldib võtta aega ja avastada uusi looduskauneid kohti ja maastikke. Kuigi mõnikord kutsutakse mind loodusfotograafiks, ei kipu ma ise end selliselt määratlema. Minu fotodes on segu loodus-, maastiku-, seiklus-, elustiilifotograafiast ja jumal teab millest veel. Ma lihtsalt pildistan seda, mis parajasti huvitab ja mida märkan.
Viimasel ajal on nii mõnedki fotod tulnud läbi improvisatsiooni ja katse-eksitus meetodi, stiilis, et teeme klõpsu ja vaatab, mis saab. Alati see aga ei tööta. Püüan oma hobisse suhtuda siiski professionaalselt ja mõelda oma käigud läbi: kuidas, kuhu ja millal ma lähen.
Olen kohati tegelikult suur perfektsionist. Iga järgmine pilt võiks ideaalis olla parem kui eelmine, kuigi võib-olla ei olegi võimalik kaht pilti omavahel võrrelda. Leian siiski alati midagi, mille kallal norida. See on mingis mõttes kasulik, sest paneb rohkem pingutama. Ent selline enda surumine võib muutuda ka ebatervislikuks ja siis tuleks aeg maha võtta. Sellest hoolimata armastan kogu protsessi. Alates ettevalmistamisest kuni fotode töötlemiseni, mil saab kodus arvuti taga istuda, muusikat kuulata ja tass kohvi võtta. Kohv, muide, on minu teine sõltuvus fotograafia kõrval.
Fotode töötlemine on minu jaoks veel omaette kunst. Kogu see töötlemisprotsess on minu jaoks iga korraga lihtsam ja meeldivam, aga samas ikkagi õpetlik. Seda ei saa vist mitte kunagi päris lõpuni selgeks, aga see ongi hea, sest hoiab asja huvitavana.
Läinud talv tegi minu jaoks pildistamise märksa huvitavamaks. Olen enda üheks südameasjaks võtnud ka oma kodukoha tutvustamise ja sel talvel oli hea meel näha endale tuttavaid metsi ja lagendikke talvisel kujul. Seda eriti tihti ei näe, mistõttu on eriti tore oma maastikufotosid ka teistega jagada. Näidata seda tõelist Mulgimaa talve!
Mulgimaa on kultuuriline piirkond Lõuna-Eestis. Mulgimaal asub kolm omavalitsust: Mulgi vald, Tõrva vald ja Viljandi vald.