Kristel Schwede: kuidas hoida loomisrõõmu?

Galerii Positiiv kuraator, galerist ja fotoajakirja Positiiv peatoimetaja Kristel Schwede mõtiskleb ajakirja sügisnumbris selle üle, kuidas hoida loomisrõõmu, mis näikse kõigis lastes olevat, ent täiskasvanuna kipub kuhugi kaduma. Ühtlasi ilmusid ajakirjas valitud pildid Loovgraafi virtuaalnäituselt “Koht, kus ma loon”.

“Kas sa mäletad aega, kui olid väike laps ega käinud veel koolis? Elu oli siis lihtne, ärkasid üles ja terve päev oli sinu: sõid, mängisid, joonistasid, jooksid ringi. Mängu- ja loomisrõõm oli sama enesestmõistetav kui söömine ja magamine. Joonistamisanne või meisterdamisoskus ei olnud oluline, võimalus end väljendada oli see, mis hoogu andis,” kirjutab Kristel Schwede.

Ta lisab, et eks see natuke lihtsustatud ja skemaatiline tagasivaade ole, sest lapsepõlvemälestused on kõigil erinevad, ent siiski: kui loomine on osa inimese algolemusest, siis kuhu see vajadus vahepeal kaob? Kuidas loomisrõõmu ja -julguse juurde täiskasvanuna tagasi jõuda?

“Ajades loomisrõõmu kaotamise jälgi, meenub kooliaeg, kui klassikaaslastega võrdlemine ja hinded muutsid mõnusa loovtegevuse märkamatult võistluseks,” tõdeb ta. “Tagasi vaadates pole enam tähtis, kas võistluspinge tekitasid sa endale ise või tegi seda mõni täiskasvanu. Keegi ei taha end tunda kehvakesena ning loomisrõõm asendus tasapisi loobumisega.”

Ajakirjas Positiiv ilmusid valitud pildid Loovgraafi virtuaalnäituselt “Koht, kus ma loon”. Kõiki pilte näeb siit.