Tänavafoto näitus "Tänav jutustab" (fotod aastaist 2018-2019)

Tänavafotograafia minu jaoks on midagi enamat kui inimeste igapäevaelu jäädvustamine linnakeskkonnas. See tähendab märkamist, kordumatuid hetki, inimesi nende eheduses. Fotol peab olema mõte, see peab elama. Kui fotograaf ei leia oma pildilt tähendust, ei leia vaataja seda ammugi. Mulle meeldis juba väikese tüdrukuna ümbertoimuvat jälgida. Mida inimesed seljas kannavad, kuidas käituvad. Mõtiskleda selle üle, kas nad on õnnelikud või õnnetud. Nüüdki võin linnatänavatel jalutada pikki tunde ja unustada kõik muu. Kaamera seltsis kõik pilkuhaarava kinni püüda.

Tänavafotograafia on seega ka üks mooduseid, kuidas täielikult olevikus viibida. Kipume ju ikka oma mõtetes olema pigem minevikus või tulevikus kui olevikus. Ent nii jääb ka palju ehedat ja elavat märkamata.

Tänavafotograafia on seega ka üks mooduseid, kuidas täielikult olevikus viibida. Kipume ju ikka oma mõtetes olema pigem minevikus või tulevikus kui olevikus. Ent nii jääb ka palju ehedat ja elavat märkamata. Olgu selleks siis tänaval tantsiv tüdruk, pakasega käsitööd müüv naine või akna tagant piiluv lind, kes meie toitu noolib.

Kui aeg maha võtta ja silmad lahti hoida, vahest ka uusi marsruute avastada, toimub meie ümber alati midagi. Peaaegu kõikjal on mõni lugu. Kes märkab, selle ees rullub lahti film, kus igaühel oma roll. Tänaval kõndides näen sageli enda ümber pilte. Ja kui mul kaamera kaasas, on õnn suur, kui mõni neist pärispildiks saabki. Minu pilku püüavad peamiselt inimesed ja linnud, igal aastaajal, iga ilmaga.

Loovgraaf

Scroll Up